Mis on koolirahu? Sellele küsimusele leidis vastuse Henri Reinold Tartu Kristjan Jaak
Petersoni 11. klassist oma kogukonnapraktika raames. Tema aruanne käsitleb 10. ja 11.klassi
õpilaste tundeid seoses koolirahuga ja seda mitmest erinevast vaatevinklist. Järgnevalt toome
esile olulisemad leiud tema uuringust.
Reinoldi uuringust ilmnes, et enamik õpilasi tunnevad ennast koolis turvaliselt, kuid
oluliseks peetakse seejuures rahulikku õhkkonda. Õpilased kirjeldasid koolirahu kui turvalist
ja toetavat keskkonda, mis ei sisalda kiusamist, hirmu või stressi. Seda loovad
eneseväljendamise vabadus ning sõbralik õhkkond, mis suurendavad õpilaste õpiedukust ning
enesetunnet.
Oluliseks peeti ka häid suhteid nii õpetajate kui ka õpetajatega, mis loovad aluse eelnevalt
mainitule. Lisaks toodi esile õpetaja rolli, mis õpilaste jaoks tähendab inimest, kes on toetav,
mõistev ja kohtleb õpilasi õiglaselt. Seejuures mainiti, et olulisel kohal on avatud suhtlus, mis
aitab ära hoida suuremaid konflikte ning esile toodi ka ühiste ürituste ja traditsioonide
loomine ja hoidmine, mis ühendab kooliperet.
Õpilaste intervjuudest tuli välja, et kõige rohkem mõjutab koolirahu kiusamine, halvustamine
ja lugupidamatus, mis loovad negatiivse õhkkond. Lisaks mainiti ka halbu suhteid
õpetajatega ja ebaõiglast kohtlemist, mis tekitavad pingeid ja pärsivad õpilaste turvatunnet.
Kokkuvõttes tunneb enamik õpilasi, et koolirahu on nende koolis saavutatud, kuid leidub ka
neid kes veel seda piisavaks ei pea. Paljud õpilased tõid esile oma rolli koolirahu
saavutamisel, märkides oma tähtsust ja panust koolikeskkonna kujundamisel. Laias laastus on
selline koolirahu kaardistav miniuuring oluline, et mõista õpilaste tundeid ning seisukohti, mis on
oluliseks sisendiks kogu projektile.
Meie täname Henri Reinoldit tema panuse eest ning loodame, et ka teised koolid saavad
kasutada seda sisendit kui väärtuslikku mõtteainet oma koolikeskkonna analüüsimiseks.
